Torm rajutseb merel ja kaevab
lained hauana sügavaks,
rannapedakaid peksab ja vaevab,
voog voo järel raks ja raks.
Torm sööstab metsa ja laastab
kui meeletu vanu puid,
mis püsinud sada aastat,
puud oigavad surmasui
Torm pitsutab pimedas vihas
tasast hallipäist kulumaad
kui lamajat venda lihast,
kellelt tihti tuge saand.
Torm väsib ja põlvitab maha
lahkub häbiga tallermaalt -
tuul kui laps kõike heaks teha tahab,
embab maad ja merd ja laant.
Torm rajutseb, peksab, vaevab, sööstab, laastab, puud oigavad, torm pitsutab, väsib, põlvitab, tuul embab.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 Response to "Ülesanne 26. Isikustamine"
Postita kommentaar